Isiksus ideede teenistuses, mitte vastupidi
ARVAMUSLIIDRID...
Alati on olnud ideedega inimesi, kes olid oma ajast ees. Neid on nimetatud nii prohvetiteks, avangardistideks kui arvamusliidriteks. Veel hiljaaegu oli enda positsioneerimine arvamusliidri või mõttejuhina poliitikute ja kolumnistide pärusmaa. Igatahes oli sellesse originaalsete mõtlejate ringi kuulumine väheste privileeg.
Nüüd on pendel sööstnud teise äärmusesse. Mõiste „arvamusliider” on muutunud üldmõisteks, mis hõlmab ajakirjanikke, eksperte, kuulsusi, influkaid ja mikromõjutajaid. Olla arvamusliider ja mõjutaja on popp soov juba lasteaias.
Paljude unistus on saada viraalseks. Ja massid on tänulikud, aplodeerides juba mõne lihtsa sõna – nagu näiteks “tehisintellekt” peale. Kuid paljud ennast arvamusliidriteks nimetavad inimesed on tegelikult vaid trendide jäljendajad, kes kordavad populaarseid arvamusi ilma oma vaatenurka ja tõlgendust arendamata.
Ka jäljendajatel ja sisukuraatoritel on oma positiivne roll. Kuid kuna neid on nii tohutult palju, siis muutub valik, keda jälgida ja keda mitte, üha segasemaks. Selles olukorras tasub endalt küsida, et kes on need inimesed ja ettevõtted, kelle poole me pöördume, kui päriselt on vaja nõu või teenuseid?
BRÄNDINGU TÖÖRIIST
Kes on mõttejuht?
Põhimõtteliselt arvamusliider.
Ta võib olla üksikisik. Kuid mõttejuhi kuvandi saab luua ka kogu organisatsioonist, et tõsta brändituntust ja usaldust.
Mõttejuhtimine pole nähtavus- või populaarsusvõistlus. Mõttejuhi lähenemine, ideed ja arvamused muudavad arusaamu, mõtlemist ja toimeviise (ehk mõjutavad ka käitumist).
POSITSIONEERIMISE TÖÖRIIST
Mõttejuhtimine on nagu trumpkaart – sellega saad defineerida oma positsiooni turul ise.
Sel ajal, kui teised võitlevad turuliidri tiitli või SEO asetuse pärast, on mõtteliidril teistmoodi kvaliteedimärk ja ainulaadne positsioon turul.
TERMINI LUGU
Mõiste „mõttejuhtimine” (Thought Leadership) võttis aastakümneid tagasi kasutusele Harvard Business Review peatoimetaja Joel Kurtzman. Siis defineeriti mõttejuhti kui kedagi, kellel on „eriti originaalne idee, ainulaadne vaatenurk või enneolematu ülevaade oma valdkonnast”. Ka Oxfordi sõnaraamat defineerib mõttejuhtimist kui „intellektuaalset mõjuvõimu ja uuenduslikku või teedrajavat mõtlemist“.
Žanri käilakujud on olnud klassikalised ärikonsultatsiooniettevõtted McKinsey, PwC, Deloitte.
MÕJUISIK/ MÕJUTAJA
Mõjutaja on saavutanud märkimisväärse jälgijaskonna tänu oma võimele luua kaasahaaravat sisu ja emotsionaalne side jälgijatega. Võime mõjutada tulenebki pigem suhtest kui tehnilisest või professionaalsest asjatundlikkusest konkreetses valdkonnas. Äriline eesmärk on luua suur ja kaasatud publik, mis on brändide jaoks atraktiivne. See võimaldab bränditehingute, ärikoostöö ja sponsorluslepingute kaudu raha teenida.
MÕTTEJUHT/ TEEMABRÄND
Mõttejuhi eesmärk on pigem tuntuse ja usalduse kui jälgijate kogumine. Eesmärk on saavutada olukord, kus seda inimest või organisatsiooni seostatakse valitud teadmiste, väärtuste ja oskustega. Tõsta nii brändiväärtust ning edendada karjääri- või ärikasvu tänu paremale turupositsioonile.
Mõjutaja võib olla ka mõttejuht ja arvamusliider ja vastupidi, aga see pole alati nii. Kui näiteks teadlased, arstid või juristid kasutavad sotsiaalmeediat mitte ainult teadusliku sisu jagamiseks, vaid ka enda inimlikumaks muutmiseks ja oma jälgijatega isiklikumal tasandil ühenduse loomiseks, on nad nii üht kui teist.
EKSPERT/ MÕTTEJUHT
Mõttejuhid on midagi mõjuisiku ja eksperdi vahepealset.
- Neil on rohkem asjatundlikkust kui toidulisandeid reklaamival mõjuisikul. Ja laiem haare ja kontakt “reaalsusega” kui professoril, kes on aastaid laboris või raamatukogus spetsiifilist teemat uurinud.
- Eksperdid töötavad olemasolevate paradigmade raames. Mõtteliidrid kujundavad aktiivselt uusi mõtteviise.
- Ekspert põhineb valideeritud teadmistele, sellele, mis kehtib täna. Mõtteliider loob usaldust rohkem tulevikule orienteerituse kaudu. Ta oskab arenguid ette näha ja erinevaid võimalusi hinnata. Lisaks asjatundlikkusele pakub mõttejuht konteksti ja suunda. Aitab mõista keerulisi probleeme ja teha teadlikke otsuseid.
- Ekspert selgitab, kuidas miski toimib. Mõttejuht selgitab, miks see on oluline, kuidas see tulevikku muudab ja milliseid strateegilisi otsuseid sellest tuletada saab.
- Mõtteliider ei ole lihtsalt enesereklaamija. Ta keskendub rohkem ideedele ja kasule, mida need sihtrühmale toovad.
Persoonibränding on mõttejuhtimise oluline komponent. Kus mõte on siiski olulisem kui isiksus.
KUIDAS MÕTTEJUHTIMISEGA ALUSTADA?
NELI LÄHENEMIST MÕTTEJUHTIMISELE
KOGEMUSED
Üks variant on kaevandada intellektuaalset kapitali oma kogemustest. Siis oled mõttejuht mitte niivõrd oma mõtete kuivõrd tegudega. Kõigepealt lahenda keerulisi probleeme ja siis jaga oma teekonnal saadud õppetunde.
VÄRSKE VAADE
Teine variant on märgata midagi, mida keegi teine sinu valdkonnas ei ole märganud. Pööra tähelepanu enda ümber toimuvale ja tuvasta, mis töötab ja mis mitte. Lisa põnevaid nüansse või juhi vestlus täiesti uues suunas.
TERAV VAATENURK
Kolmas variant on tuua läbi terava vaatenurga infovälja midagi olulist, mida veel ei teata. Või panna inimesed oma probleemi uuel viisil nägema. Vaatenurk ei pea olema tõestatud fakt või universaalne tõde. Kuid sa ise peaksid sellesse piisavalt uskuma, et seda propageerida.
RIKU NARRATIIVI
Neljas variant on rikkuda narratiivi. Vastandu peavoolu arusaamadele ja konsensusele, kuidas asjad peaksid käima. Või tee üllatavaid, kuid põhjendatud tulevikuennustusi.
ARTIKLID
B2B sisuturundus on usaldusturundus
Kas sisu on jätkuvalt kuningas? Kuhu sisuturundus liigub? Kas B2B sisu peaks pakkuma meelelahutust? Intervjuu on avaldatud BestMarketing.ee portaalis
Neli nurka, kust alustada mõttejuhtimise turundusega
Mõttejuhtimise turunduseks on sul vaja kahte asja: 1) intellektuaalset kapitali 2) selle demonstreerimist turule Sa ei pea pakkuma
Kes on mõttejuht?
Alati on olnud ideedega inimesi, kes olid oma ajast ees. Neid on nimetatud nii prohvetiteks, avangardistideks kui arvamusliidriteks.