Brändid on meie sõbrad, mõned juba lapsepõlvest saati. Me seostame nendega positiivseid asju ja isegi samastume nendega. Me toome nad oma koju ja sööme hommikusöögiks.
Nad on osa meie elust.
Saavutada intiimne ja lojaalne suhe ongi iga brändi eesmärk. Kuid nii nagu isiklikes suhetes, tuleb ka brändisuhetes hoolitseda selle eest, et lummus ja positiivne dünaamika jääks toimima ka peale mesinädalaid.
Üha rohkem inimesi tahab täpselt teada, mis toimub brändi tagatubades
- Miks on komm muutunud väiksemaks?
- Miks ei maitse viiner enam samamoodi?
- Kas inimesi kasutatakse ära?
- Kas toote valmistajad saavad tasuks sendikopikaid?
- Kas loodusele tekib kahju? Kas kliima kannatab?
Vastutuse võtmine muudab turgu
Paljud ettevõtted on hakanud testima hüpoteesi, et eetilise ja sotsiaalselt vastutustundliku suhtumisega saab igasugu häid asju: näiteks tõsta oma mainet ja eristuda konkurentidest.
Kuigi on juba palju edukaid näiteid, on ka väga palju näiteid, kus maailma parandamine on osutunud farsiks. Ning brändi hoopis kahjustatud.
Jätkusuutlikkuse- sotsiaalsete- ja brändiaktivismi trendidega kaasa jooksmine ilma et ettevõte reaalselt midagi oma toimimises muudaks, ei ole kasulik kellelegi. Kuis siis ainult projekti kalli raha eest konsulteerivatele jutupaunikutele.
Vastutuse võtmine muudab turgu, aga praegu makstakse kõvasti kooliraha.
Tasub alustada liivakastist ja mitte tormata kohe kõrbesse viljapõldu rajama.
Kui paljud suudavad humanistlikku visiooni reaalselt ellu viia ja brändilubadusest kinni pidada?
Turg täis ettevõtteid, kes pakuvad väga sarnaseid tooteid. Pea iga toode turul on kergesti kopeeritav, sageli isegi siis, kui see on megakvaliteetne ja innovaatiline. Klient seisab silmitsi suure hulga valikutega, mis on kõik sarnased.
Mis määrab otsuse, mida osta?
Brändi üks definitsioonidest on midagi sellist et “bränd on juurdehindlus sama tootekvaliteedi puhul.”
Seepärast on enamik äristrateegiaid liikunud tootepõhiselt mudelilt brändikesksele mudelile.
Bränd kutsub kliendi meeles esile tähendused ja väärtused, mis võimaldavad ettevõttel end eristada ja konkurentidest tulvil turul esile kerkida. Ja muidugi kallimat hinda küsida.
Brändi tajumine enne ja pärast ostu
Brändingu eesmärk on suurendada toote kvaliteedi tajumist enne selle ostmist.
Brändingu tegevuste kaudu “sisendatakse kliendi teadvusesse” tähendusi, mis tekitavad ostusoovi.
Kui soov on täitunud, on tulemuseks kliendi rahulolu, st toote kvaliteedi tajumine pärast ostu.
Üleminek esimesest faasist teise on väga oluline, sest kui ettevõte peab oma sõnumitega edastatud esialgsest lubadusest kinni, naaseb klient suurema tõenäosusega sama brändi tooteid ostma.
Aga juhtub ka nii, et ettevõtte fookus läheb liialt esimesele sammule.
Immateriaalne komponent (brändi atraktiivsus) suureneb
Toote füüsiliste omaduste kvaliteet (kliendi rahulolu) väheneb
Umbes nii, et “Nüüd ma olen juba abielus. Ja võin rahulikult lõdvaks lasta”
“Aga klient ju seda niikuinii otseselt ei taju..” = libe tee
- Koristad peale remonditöid kõik kenasti ära, aga viid ehitussodi lähedal asuvasse metsa.
- Viid tootmise Hiinasse (ja ei räägi sellest).
- Kasutad odavamat ja ebakvaliteetsemat toorainet.
- Lubad müügikohtumisel seeniorspetsialiste, aga paned projekti peale rohelised juuniorid.
Jah, nii võib saavutada lühiajalise edu: kuid on oht kahjustada brändi üldpilti.
Brändi omamisega kaasnevad pidevad kohustused
Mida suurem nähtavus ja usaldusväärsus, seda suuremad on ka tarbijate tähelepanu ja ootused.
Ettevõtte pidev vastutus on tagada kooskõla klientide poolt tajutava kuvandiga ning mitte petta ootusi hoolimatu ja sotsiaalselt vastutustundetu käitumisega.
Sidususe puudumine selle vahel, mida ettevõte teeb ja kuidas ettevõte suhtleb, tekitab varem või hiljem segadust ning usalduse- ja mainekaotust.
No Comment! Be the first one.