Kuidas skaleerida tugevusi, mitte riske ning võimendada eristuvust, mitte keskpärasust? Seda võiksid tehnoambitsioonikad ettevõtted õppida digiriigi arhitektidelt ja tulevikumõtlejatelt.
Edukale Eestile mõeldes tulevad esimesena meelde ikka E-edulood.
E-riik on ettevõtja jaoks tööriist: firma saab asutada minutitega, maksud deklareerida ilma liigse ajakuluta, andmed liiguvad automaatselt ja suhtlus riigiga ei nõua füüsilist kohalolekut. Aga see ei ole tema eksistentsi mõte. E-riik on ka midagi enamat kui efektiivne teenus. Ma arvan, et seda võiks pidada lausa meie ühiskondlikuks lepinguks, kus riigi, kodanike ja ettevõtjate koostoime põhineb väärtustel, mis on süsteemi koodi sisse ehitatud.
Paljude e-residentide jaoks on E-residentsus efektiivseim viis firma loomiseks. Aga see ei ole tema eksistentsi mõte. Ta on ka midagi enamat. Mitte lihtsalt teenus, vaid uus tajuraam: et ettevõtlus võib olla asukohast sõltumatu, usaldus digitaalne ja riik toimida platvormina. Ja see on skaleeritav, sest on süsteem, mitte ühekordne projekt või kampaania.
Nii E-riigi Akadeemia kui E-residentsus on näited sellest, kuidas Eestil on õnnestunud kogemus väärtuseks vormida ja seda ka eksportida.
Suur osa meie majanduse selgroo ehk ettevõtete AI tegevustest piirdub aga seni sissepoole suunatud eesmärkidega ega ole viinud veel väljapoole suunatud väärtusloomeni. Proovitakse teha olemasolevat veidi paremini: kiirem aruandlus, täpsem logistika, väiksemad kulud. Ja see on tubli algus. Siin on tulemused kiiresti nähtavad ja annavad kindlustunde, et liigutakse edasi, mitte ei jääda muutuvas keskkonnas toppama.
Aga nendes tegevustes puudub see, mis mainitud ekspordiartiklitel on olemas – võime tähenduslikult skaleeruda.
Sinna liikumiseks tuleks esmalt mõista kahte asja: kust tähenduslikku kohta otsida ja milliseid ootusi tehnoloogiale saab panna.
Tehisaru ei loo eristuvust, vaid võimendab seda, mis organisatsioonis juba olemas on. Eristuvus tekib valikutest ja nende süsteemsest elluviimisest. Kui seda pole, ei saa ka tehnoloogia seda kompenseerida.
Tehnoloogia ei loo väärtust. Ta lihtsalt võimendab seda. Ta ei paranda organisatsiooni. Ta paljastab selle. Küsid kiirust, saad kiirust. Kui vastutus on paigas, siis see skaleerub. Kui seda välditakse, skaleerub ka vastutusest hoidumine.
“Kui küsid tarkust … siis pead selle kõigepealt iseendas üles leidma”
Tehisintellekti süsteemid ei toimi nagu looduslikud ökosüsteemid, mis end ise tasakaalustavad. Need vajavad teadlikku disaini.
Mesilased reguleerivad ennast ise. Teevad kohe kambaka, kui neid rünnatakse. Tehisintellekt on lihtsalt programm. Programm ei ole ei strateegiline ega kehastunud. Ühelgi loodusseadusel pole siin võimu. See kõik on Boole’i loogika. Iga päev võib midagi kuskil katki minna, eskaleeruda, tekkida andmeleke jne. Ja see võib olla halastamatu.
Just seepärast alustasin näidetega digiriigist ja e-residentsusest. Sest need on elavad näited, kus väärtusvalikud ei jää abstraktseteks ideaalideks.
“Väärtused loovad väärtust, kui need on süsteemi sisse ehitatud.
Iga väärtus, mida sa ei defineeri, muutub skaleeruvaks pimealaks.”
Digiriigi andmete ühenduskihti on aastate jooksul väärtused ja ootused sisse kodeeritud: et riik on kiire, bürokraatia minimaalne ja andmed liiguvad. Kodanik ei pea sama asja mitu korda esitama. Riik ei pea kõike teadma ja ametnik ei saa lihtsalt “huvi pärast” andmetes snorgeldada. Need ei ole loosungid ega poliitilised deklaratsioonid, vaid arhitektuursed otsused.
Ja nüüd on ettevõtjate kord otsustusloogikate arhitektid olla
Küsimus on selles, kuidas kujundada ettevõtete otsustajatest tehnoloogia tarku tellijaid ja juurutajaid, kes ei jää kinni pärandsüsteemide ümberbrändimise lõksu ja mõistavad, et arhitektuur võidab narratiivi.
Seda mõtteviisi tuleb teadlikult arendada. Mõned ettepanekud.
Tööriistu saab osta, aga süsteemi, mis suudab õppida, kohaneda ja skaleeruda, tuleb teadlikult disainida. Üks keskseid kompetentse otsustajate jaoks on erinevuse mõistmine tehisintellekti kui tööriista ja tehnoloogia vahel ning arhitektuurne mõtlemine. Seda võiks vähemalt osaliselt õppida digiriigi näitel: E-riigi õppetunnid võiks läbi E-riigi Akadeemia lõimida Eesti.ai tegevustesse.
AI pole kohustus. Valikud peavad lähtuma väärtustest, mitte haibist. Tähendusliku skaleerimise hoova võib leida ka mujalt, näiteks läbi tulevikustsenaariumide, mis aitavad olemasolevat ärimudelit läbi valgustada. Nii tänase kui homse keskkonna vaatest. Radikaalse aususe ja tulevikuseire võiks läbi Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi lõimida Eesti.ai programmi.
Lõppeesmärgina toetame otsustajate pädevusi tõstes ökosüsteemi, kus riigi ja ettevõtete toimimine sarnase loogika järgi võimendab selgetel põhimõtetel tehtud otsuseid ja väärtuse kuhjumist.
Tulemuseks on kohanemisvõimeline, kuid selgrooga majandus.
