Mille poolest erineb strateegiline mõtlemine lihtsalt ärilisest mõtlemisest?
Juhtimismõtleja ja strateegilise nõustaja Roger Martini arvates need neli omadust:
1) püüab mõjutada seda, mis pole strateegi kontrolli all
Strateegia põhiülesanne on mõjutada muutujat, mida strateeg ei kontrolli. Suunas, mida strateeg soovib.
Ettevõte kontrollib igasuguseid muutujaid: kui palju töötajaid palgata, kui palju kontoripinda üürida, kui palju reklaami teha, kui palju investeerida teadus- ja arendustegevusse jne.
Kuid ta ei kontrolli klienti. Klient teeb, mida tahab, millal tahab, kuidas tahab.
Õnnestunud strateegiline mõtlemine loob valikuid, mis justkui sunnivad klienti tegema seda, mida strateeg loodab ja soovib.
2) Kasutab erinevat infot
Strateegiline mõtlemine nõuab tavalistest äriotsustest erinevat teavet ja vaadet.
Eesmärk on mõjutada klientide käitumist tulevikus. Kuid tuleviku kohta andmed puuduvad. Kõik andmed pärinevad minevikust. Seega peab strateegiline mõtleja otsuste tegemisel toetuma millelegi muule peale statistiliselt oluliste kvantitatiivsete andmete.
Üks oluline kvalitatiivse teabe vorm on analoogia/metafoor, mida Aristoteles nimetas kõrgeimaks mõtlemisvormiks:
“Metafoori valdamine… see on geniaalsuse märk.” (Aristoteles, Poeetika)
Steve Jobs kasutas Apple’i kasutajaliidese visiooni edasi andmiseks kolledžis õpitud kalligraafiat. Ta kasutas metafoori jõudu.
3) kasutab abduktiivset loogikat
Meile õpetatakse koolis ainult kahte loogikavormi.
1
Deduktiivset loogikat — arutluskäiku üldistest põhimõtetest konkreetse järelduseni.
Kõik inimesed on surelikud (üldpõhimõte).
Barack Obama on inimene (konkreetne teave).
Seetõttu on Obama surelik (konkreetne järeldus).
2
Induktiivset loogikat — konkreetsetelt andmetelt üldpõhimõttele jõudmist.
Küsitlesime 1000 klienti ja nad eelistasid tarnekindlust toidu kvaliteedile (konkreetsed andmed).
Seega on tarnekindlus klientide otsuste mõjutamise kõige olulisem muutuja (üldpõhimõte).
Uue idee väljamõtlemiseks ei saa kasutada ei induktiivset ega deduktiivset loogikat.
Kuid maailm on täis uusi ideid, seega peab olema ka kolmas loogika vorm, mida Ameerika pragmaatik filosoof Charles Sanders Peirce nimetas abduktiivseks loogikaks.
3
Abduktiivne loogika – meetod parima seletuse leidmiseks.
Meile ei õpetata abduktiivset loogikat, mille abil saab järeldada parimat seletust — ehk kõige tõenäolisemat järeldust olemasolevate andmete põhjal.
Minu kohtingupartner vaatab õhtusöögi ajal pidevalt oma iPhone’i (see on fakt).
See kohting ei suju eriti hästi (parim seletus).
4) arvestab korraga mitut muutujat
Strateegiline mõtlemine peab arvestama paljude muutujatega samaaegselt, mitte järjestikku. See hõlmab muutujaid, mis puudutavad kliente, konkurente, ettevõtte erinevaid aspekte ja palju muud. Nendele järjestikku mõtlemine ei ole strateegiline.
Peter Drucker on öelnud, et: „Ei ole turundusotsuseid, finantsotsuseid ega maksuotsuseid. On ainult äriotsused.”
Järjestikune mõtlemine kitsastele, ühe ärifunktsiooni muutujatele ei pane kliente soovitud viisil tegutsema. Kliente paneb tegutsema pigem erinevate valikute integreeritud jõud, mitte sõltumatute valikute jada.
Strateegiline mõtlemise eesmärk on luua mudel, kuidas mõjutada kontrollitavate tegevustega mitte kontrollitavat — kliendi käitumist tulevikus.
Igaüks võib saada pädevaks strateegiks
Aga strateegiline mõtlemine on praktika. Seda tuleb praktiseerida.
Harjuta end keskenduma muutujatele, mida sa ei kontrolli, selle asemel, et juhtida rõõmsalt muutujaid, mida sa kontrollid — justkui oleks nendele keskendumine kõige kasulikum.
Kogu erinevat teavet. Küsi, milliseid järeldusi saab neist esialgselt teha. Ja mis võiks nende teabekildude olemasolu kõige paremini selgitada, mitte seda, mida need tõestavad.
Tõestus ei ole eesmärk. Eesmärk on harjutada järelduste tegemist parima seletuse järgi.
Strateegilistel mõtlejatel ei ole luksust töötada tükk tüki haaval, et sundida klienti soovitud toiminguid tegema.
Kliendid ei mõtle ega käitu nii. Nad vaatavad pakutavale terviklikult.
No Comment! Be the first one.